Astma on krooniline (pikaajaline) kopsuhaigus, mida põhjustab hingamisteede põletik.

Astma põhjustab vilistavat hingamist, õhupuudust ja pitsitustunnet rinnus. 

Neid sümptomeid võivad vallandada infektsioonid, nagu külmetus ja gripp, allergiad (õietolmu, tolmulestade või loomade suhtes), suits, heitgaasid ja saastatus.

Astmat on erinevat tüüpi ja viimastel aastatel on tuvastatud astma uusi vorme. Kaks peamist astma vormi on järgmised.

Allergiline astma:

seda põhjustab välis- või siseruumides leiduv allergeen (õietolm, tolmulestad või looma kõõm).

Mitteallergiline astma:

seda põhjustavad hingamisteede infektsioonid, näiteks viirused, või füüsiline aktiivsus.

Kuigi astma ei ole väljaravitav haigus, on saadaval palju ravivõimalusi. Kaks peamist astmaravimi tüüpi on põletikuvastased ravimid ja bronhodilataatorid (ravimid, mis laiendavad – avavad – bronhe. Paljud astmahaiged peavad oma inhalaatorit kasutama iga päev. Põletikuvastased ained aitavad vähendada põletikku hingamisteedes.

Allergilise astmaga inimestel on oluline vältida sümptomeid esilekutsuvat allergeeni.